Autor: Jaanika Jelistratov • 30. aprill 2024

Tervis ja heaolu on muutunud kiire tempoga töömaailmas üha olulisemaks. Ettevõtted otsivad pidevalt uuenduslikke võimalusi, kuidas toetada oma töötajate vaimset tervist. Üks viimase aja olulisi suundumusi selles vallas on meditatsiooniäppide ja füüsilise aktiivsuse lõimimine töökultuuri, mis pakub töötajatele mitmekülgseid võimalusi stressi leevendada, keskendumisvõimet parandada ja üldist heaolu suurendada.

Lahendused, mida ettevõtted töötajatele võimaldavad, võiksid täita mingit eesmärki, eriti kui me räägime töötajate heaolust. Väga tore on näha, et ettevõtted on valmis kulutama raha erisugustele tervist toetavatele meetmetele, aga ettevõtte rahakoti huvides oleks vaja ka aru saada, millist probleemi me püüame nendega lahendada.

Kui töötaja vaimset tervist mõjutab ülemuse või kolleegide halb suhtumine või on tööd liiga palju ja tähtajad ebareaalsed, siis meditatsiooniäpp probleemi ei lahenda. Kui mure on aga selles, et töötaja ei suuda keskenduda või ei suuda pärast tööd ennast välja lülitada, võib sellistest tööriistadest abi olla.

Vaimse tervise vaates on töökeskkonna riskianalüüsi raames kohustuslik hinnata ka psühhosotsiaalseid ohutegureid. Seega enne, kõigepealt oleks vaja aru saada, millised on puudused ja seejärel tuleks leida neile lahendused.

Kuidas psühhosotsiaalsete ohutegurite riskianalüüsi ellu viia?

Seaduses ei ole välja toodud, kuidas tuleb riskianalüüse ellu viia ja kes on pädevad seda tegema. Võttes arvesse, et vaimse tervise mured on delikaatsed ja alati ei olda valmis nendest avatult rääkima, seetõttu soovitan kaasata pädeva tööpsühholoogi.

Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamiseks kasutatakse erisuguseid küsimustikke ja metoodikaid ning ükski pole vale. Soovitatav on teenusepakkujaga läbi rääkida, millist metoodikat ta kasutab ja kuidas hiljem tulemusi presenteeritakse või visualiseeritakse. Nagu töökeskkonna riskianalüüsi puhulgi, tuleb ka psühhosotsiaalsete ohutegurite riskianalüüsi töötajatele tutvustada. Eriti oluline on see, et lahendused mõeldakse välja töötajatega üheskoos. Psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud probleeme on mõnikord lihtne lahendada, kuid selleks on vaja probleemi näha ja see omaks võtta, nt ebareaalsed tähtajad või halb töökorraldus. Seega võiks riskianalüüsile järgneda fookusgrupi intervjuud, kus räägitakse probleemidest lähemalt ja püütakse üheskoos lahendusi leida. Kui lahendusi pakuvad töötajad ise, on suurem tõenäosus, et neid hinnatakse ja võetakse omaks. Ka fookusgrupi intervjuude elluviimiseks oleks mõistlik kaasata mõni pädev spetsialist, et ruumis säiliks neutraalsus ja süsteemsus.

Kui see tehtud ja on olemas üheskoos välja mõeldud lahendused, siis saab hakata lahendusi juurutama.

Kui aga suurt aruteluringi korraldada ei taha, tuleb teada siiski seda, et oluline on parandada töötajate teadlikkust vaimse tervise mõjudest ja sellestki, kuidas ennast ise aidata. Tööandja võib võimaldada igasugu äppe ja nõustamisi, aga kui töötaja ei oska neid väärtustada või õigel hetkel kasutada, siis pole sellest kasu.

Füüsilise aktiivsuse tähtsusest ei saa üle ega ümber

Vaimse tervise üks kõige tõhusamaid toetajad on füüsiline aktiivsus. See on parem kui mis tahes äpp. Me peame jälgima, et meie töötajad liigutaksid ennast nii töö ajal kui ka enne ja pärast seda. Tööandja ei saa töötajaid selleks sundida, kuid saab tegeleda teadlikkuse parandamisega.

2022 aastal ellu viidud uuringu kohaselt on füüsiline aktiivsus 1,5 korda tõhusam kui ravimid või kognitiiv-käitumisteraapia selleks, et vähendada kerge ja mõõduka depressiooni sümptomeid. Eriti tõhusad on lühikesed ja intensiivsed treeningprogrammid.

Mõtteid, kuidas saada töötajad aktiivsemaks tööpäeva sees

1. Kokkulepitud lühikesed treeningpausid, kus tehakse koos harjutusi. Alustuseks võib kutsuda treeneri, kes näitab ette 3–5 harjutust. Kindlasti on oluline ka harjutusi vahetada, et need ei muutuks igavaks.

2. Kõnnikoosolekud – kui on koosolekud, kus ollakse väiksemas seltskonnas ja ei ole vaja ekraani vaadata, võiks nõupidamiste ruumi asemel minna õue ja pidada koosolekut jalutades. Kui on vaja kirjutada, võtke kaasa kirjutamisalused ja tehke paus, et olulised punktid kirja saaksid.

3. Osalege kogu tiimiga rahvaspordiüritustel. Kindlasti on oluline respekteerida igaühe võimeid ehk valikus peaksid olema nii jalutamine kui ka pikamaajooks.

4. Ühised hommiku- või õhtutrennid: leppida kolleegidega kokku kohtumine nt korra nädalas kas jõusaalis, mõnes rühmatrennis või teha koos hommiku(õhtu)jooks. Hommikujooksu korral eeldab see muidugi ka pesemisvõimalust.

Selleks, et sellised tegevused oleksid jätkusuutlikud, on oluline, et 1–2 inimest võtaksid initsiatiivi neid üritusi korraldada. Kindlasti ei tasu eeldada, et kõik kohe liituvad, vaid osa inimesi liituvad siis, kui näevad, et grupp käib koos ja neil on tore.

Kas meditatsiooniäpid on siis mõttetud?

Kindlasti ei ole need mõttetud. Erisugused uuringud on näidanud, et korrakindlal meditatsioonil on palju kasulikke mõjusid. See näiteks:

* vähendab stressi;

* parandab keskendumis- ja tähelepanu võimet;

* suurendab emotsionaalset intelligentsust, mis väljendub ka paremates suhetes kolleegidega;

* parandab tööga rahulolu;

* parandab füüsilist tervist, sh madalam vererõhk, parem immuunsus jne.

Kuidas võtta meditatsiooniäpid kasutusele nii, et nendele kulutatud raha ka mingit kasu tooks?

* Parandage töötajate teadlikkust – kutsuge mõni huvitav spetsialist sel teemal rääkima ning jagage töötajale videoid ja lugemismaterjale, millega nad saavad ise tutvuda.

* Tekitage töökeskkonda n-ö vaikne ala, kus töötajad saavad mediteerida ja segamatult vaikuses olla.

* Julgustage töötajaid regulaarselt mediteerima – tekitage grupimeditatsiooni sessioone või võimaldage töötajatele aega enne koosolekuid või ka tööpäeva alguses mediteerida.

* Kindlasti küsige tagasisidet nii äpi enda kui ka mõju kohta, mida selle äpi kasutamine töötajale andis või ei andnud.

Lõpetuseks näitavad mõningad uuringud, et kõige paremad tulemused vaimse tervise hoidmiseks ja taastamiseks saavutame, kui ühendame füüsilise tegevuse teadveloleku (ingl k mindfulness ) praktikatega, nt meditatsioon. Kuid kõik algab siiski eesmärgist, mida me saavutada tahame. Meditatsioon ja sportlik tegevus ei kaitse meie töötajaid, kui stressi või muid vaimse tervise muresid põhjustavad töökorralduse ja kolleegidega seotud probleemid. Seega alustada tuleks ikkagi riskianalüüsist.

2024. aasta kõige populaarsemad äpid

Calm Headspace Balance 10% happier

Kahjuks on need kõik inglise keeles, eestikeelseid meditatsioonivideoid leiab YouTube’ist.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.